4. 1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad

Antud blogipostituse aluseks on aines IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja –võrgustikud lektori poolt antud ülesanne.

1.  Artikli sisu kommentaar

Sain inspiratsiooni lektor Kai Pata loengust, kus tuli jutuks asjaolu, et digimaailmas kauem tegutsenud teaduritest on paljud digivahendite kasutamise soodustamise vastu ja väitis, et olemas digipessimistid ja digioptimistid. Lootsin leida nutiseadmete õppetöös kasutamist tulevikusuundi käsitlevat infot Õpetajate lehes pealkirja all “Poolt ja vastu: kas koolis tuleks nutiseadmete kasutamine keelata?“.

Paraku sisaldas see vaid ühte poolt ja teist vastu seisukohta.

Siinkohal Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste dotsendi Tiiu Kuurme selge postulaat: “Ma olen selle poolt, et nutiseadmete kasutamine loengutes ja tundides keelata!”

Siiski sisu sellel artiklil puudus, seega pidin otsima midagi muud, mida siin käsitleda.

Usun, et nii mulle kui minu kursusekaaslastele võiks olla oluline 4. loengu lisamaterjalina õppejõu poolt välja toodud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (PDF), milles üheks viiest strateegilisest eesmärgist on personaalsete digiseadmete kasutamisele tuginev digipööre. Siiski muudan ma teemat õpikeskkondade arengusuundadelt võttes suuna partnerhinnangu arengusuunale.

Loengus mainitud konverentsi ICWL 2016 aktuaalsetest teemadest paelus mind teema partnerhinnang. Mis see on? Kuidas see toimib? Milleks see hea on? Millised on kitsaskohad? Ja millised on tuleviku arengusuunad? 

Just nimelt nende küsimuste tekkides palusin õppejõult temaatilisi artikleid ja otsisin nendest vastuseid, mida antud blogipostuses lugejatega jagan.

Partnerhinnangul on pikk ajalugu ja kuigi tehniliste vahendite kasutamine selles tegevuses ei ole uudne, teostatakse suur osa hindamisi siiki käsitsi. Uuriti suhet online partnerhindamise ülesande ja eduka kursuse läbimise vahel ja leiti, et õpilastel, kes ei osalenud või osalesid vähesel määral vabatahtlikus partneri hindamise ülesandes, said väga madalad kursuse läbimise tulemulemused võrreldes nendega, kes hindamisel aktiivselt osalesid.

Partnerhinnang mõjutab positiivselt õpitulemusi!

Selle avastuse valguses arutletakse artiklis “Exploring the Role of Online Peer-Assessment as a Tool of Early Intervention.” teemal, kas elektrooniline partnerhindamine võiks olla vahend varajaseks sekkumiseks ja milliseid teisi eeliseid sellel on.

Artiklist “Towards Personalization of Peer Review in Learning Programming” võib lugeda, et enamus kõrgharidust andvates asutuses on endiselt keskmes õpetaja, kelle ülesandeks on üliõpilasteni tuua uue reaalse maailma ülesanded, kuigi näiteks programmeerimiskursusel peaks üliõpilased kasutama enese arusaamist ja põhjendusi saadud ülesannete lahendamisel. Viimasest lähtub, et üliõpilastel on raske õppida vaid õpetajalt. Läbi vastastikkuse partnerhinnangu protsessi võiks koostöös õppimine (Collaborative learning) selle probleemi lahendada. Teineteise töid vaadeldes võivad üliõpilased saada ideid ja tehnikaid programmeerimisülesannete lahendamiseks.

Analoogilisele protsessile nii vaatlemise kui ka hindamise seisukohat suunavad TLÜ mitmed õppejõud ka oma üliõpilasi – esmalt on üheks ülesandeks reflekteerida loengut oma blogis või kirjutada blogipostitus artiklite vm õppetöö teemal, siis suunatakse kodutöös üliõpilast teiste üliõpilaste tööd kommenteerima. Kuna enamus blogipostitused on avalikud, siis veel aastaid hiljem võib veebist leida eelmiste aastate lõpetajate koolitöid, mis aitavad tihti leida lahendusi oma koduse ülesande lahendamiseks, kuid samas jääb nii mõndagi lugedes mulje, et on kasutatud lihtsalt õppejõu väljendeid ja kirjutatud tunni konspekti asja olemusse süüvimata.

Partnerhinnang vähendab lektorite töökoormust ja tõstab õppimise tulemuslikkust!

Artiklist “Embedding Interuniversity Peer Review in Virtual Learning Groups A Research-based Learning Scenario” võib lugeda erinevaid katsetusi ja mudeleid, mida kasutati kolme Austria ja Saksa ülikooli üliõpilaste virtuaalsetes õpigruppides, kelle ülesandeks oli kollektiivselt arendada uurimisprotsessi, mis puudutas digitaalse suhtluse eetilisi teemasid.

Artikli sissejuhatuses tuuakse välja asjaolu, et juhul, kui on tegemist näost-näkku kohtuvate õppurite ja homogeensete õpigruppidega, siis ei ole virtuaalne koostöö nii oluline, kui olukorras, kus tegemist on koolidevaheliste, tihti enamasti erinevaid tööalasteid kogemusi omavate ja õppimise ajal töötavate mittehomogeensete gruppidega.

Artiklis tuuakse välja mõiste topelt pime-partnerhindamine (double-blind peer reviewing). Uurimispõhine õppimine, mida selles koostöös kasutati, baseerub John Dewey filosoofial, kes uskus, et inimesed õpivad uudishimust ja õppimine ja uurimine toetavad seda tegevust.

Partnerhinnangu andmiseks töötati õpigruppide jaoks välja erinevad mudelid. Näiteks pandi kokku Kolbi kogemusõppe tsükkel küsitlusõppe mudeli tüüpilise uurimuste tsükliga, mille põhjal käis töö.

Varjatud partnerhinnangu tarbeks tehti järgnev protsess:

Õpigrupid sutlesid erineavte kanalite vahenduseks, milleks oli Moodle, Skype, Google Drive jt. Kõik 12 gruppi hindasid õppeprotsessi ajal toimunud partnerhinnangu väga kasulikuks ja kolleegide poolt antud tagasiside väärtuslikuks sisendiks oma töödele. Teiste tööde retsentseerimine andis palju juurde osalejate isiklikule teadmisele ja toetas õppimist.

Ka selles artiklis toodi välja eelkõige partnerhinnangu positiivsed pooled.

Partnerhinnang gümnaasiumis 
Rääkides vahepõikena partnerhinnangust gümnaasiumis toon siinkohal ära selgitava video, kus õpilased ise ja nende õpetajad räägivad, miks on partneri hindamine hea ja mil määral on see tõstnud nii motivatsiooni kui keskmist hinnet. Videos räägitakse vaid partnerhinnagu plussidest ja sellest, kuidas tagasiside oleks heatahtlik, mõtestatud ja tulemuslik. Õpetaja roll on klassis ringi liikuda ja juhendada tagaisisde andmist sellisel mole, et see oleks kvaliteetne ja tagasiside saaja saaks selle alusel areneda ja oma tööd paremaks muuta. Õpilased järgivad partneri hindamisel tagasiside redelit (Ladder of Feedback): 

1. Selgitavad küsimused nagu näiteks, “Kas ma loen seda korrektselt?” …
2. Hindavad kommentaarid: “See, mis minu arust väga hästi töötab, on…”
3. Hoolivad kommentaarid: “Ma olen mures selle pärast, et…”
4. Soovitused töö üle vaatamiseks: “Võibolla see osa toimiks paremini, kui sa…”

Video: Peer Assessment: Reflections from Students and Teachers. https://www.youtube.com/watch?v=DqWCJZH8ziQ

Väga hea, lühida ja kokkuvõtliku ülevaate andis partnerhinnangu teemal konverentsil ICWL 2016 toimunud workshopi üleskutse PRASAE 2016.

Kaaslaste teadmiste kasutamist ja nende tagasiside hariduses annab palju eeliseid: õppijad võrdlevad oma teadmisi teiste omadega, õpivad end väljendama ja väitlema oma seisukohti väljendades. Paljudel juhtudel om õppijatel kergem nõustuda tagasisidega, mille on nad saanud oma kaaslaselt, mitte õpetajalt. (Sama tähelepanek toodi välja ka eelpool olevas videos). Just seetõttu peetakse partneri jälgimist (peer review), parnerhinnagut (peer assessment) ja partneri juhendamist/ tuutorlust (peer tutoring) õppijatele kasulikuks ja sotsiaalse õppimise stimuleerijaks õpilaste gruppides.

Enese hindamine aga teisest küljest julgustab tagasisidestamist ja panustab näiteks sellistesse võtmekompetentsidesse nagu täpne enesehindamine ja töökorraldus.

Nende strateegiate olulisus on viimasel ajal eriti kiirelt tõusnud seoses just virtuaalsete õpikeskkondadega (VLEs, veebi- või mobiilipõhiste), ja veelgi hiljutisema aruka õppimise keskkonna (SLEs) ja hulgaliste avatud online kursuste (MOOCs) tõttu, kus juhendajate (instructors) osalus ja kättesaadavus on pea olematu ning enesehinnag ja partnerhinnang võivad osutuda ainsateks kättesaadavateks võimalusteks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et partnerhinnangu positiivset mõju on tõestatud viimaste aastate jooksul erinevate katsetustega ja on suhteliselt tõenäoline, et selle postiivsetest tulemustest lähtuvalt tõuseb kasutatavus läbitulevikus veelgi.

Kasutatud kirjandus:

1. Exploring the Role of Online Peer-Assessment as a Tool of Early Intervention. Michael Mogessie Ashenafi, Marco Ronchetti, and Giuseppe Riccardi. Department of Information Engineering and Computer Science, University of Trento, Trento, Italy
2. Towards Personalization of Peer Review in Learning Programming. Joseph Sunday, Ghislain Maurice Norbert Isabwe, Muhammad Usman. Ali and Renee Patrizia Schulz. University of Agder
3. Embedding Interuniversity Peer Review in Virtual Learning Groups. A Research-based Learning Scenario. Michael A. Herzog, Elisabeth Katzlinger, Martin Stabauer.

2. Minu praegu õppetöös/ personaalses õppimises kasutatavad mobiilseadmed

Kasutan kõige lihtsamat Smart-telefoni selleks, et lugeda kiireid meile, vaadata kalendrit, suhelda programmides WhatsAPP, FaceBook ja Skype. Mobiili vahendusel kontrollin ka TLÜ ÕIS2-st tunniplaani ja kuulan/vaatan vahel videosid (TED konverentsid jms).

Kasutan telefoni näiteks õpikeskkondade digitaalse sisu tootmisel – telefoniga on mugav pildistada ja filmida. Kuigi mul on telefonis ka näiteks foto töötlemise võimalused, eelistan mulle olulisi ja keerulisemaid tegevusi teha alati arvutis.

Mobiilil mul laserpointerit jt peenemaid funktsioone ei ole.

3. Siin aga ühe võimaliku nutirakenduse idee tutvustus nutiseadmete kasutamiseks mind huvitavas õppimise kontekstis – olen sellest huvitatud kui lektor ja kui osaleja 🙂 

Näiteks õppejõul võiks olla laual selline ekraan, kuhu ilmub graafik õpilaste huvi kohta loengus – kas õpilased jälgivad õpetajat ja tema poolt viidatud infot kas siis seinal või arvutites, kui suur osa õpilastest on huvitatud ja tegeleb aktiivselt õppetööga, milline % tegeleb teiste asjadega.

Ekraan peaks olema piisavalt suur, et õpetaja ei peaks seda vaatama vaid näeks tulemust kiiresti sellelt silmi üle libistades.

Aeg-ajalt võiksid vahelduda kaks pilti. Esimene, mis näitab ruumis klassi osade aktiivsust laikudena. Kiire pilguheit annab teada, millises ruumi osas on huvi, kus huvi on vähene.

Allikas:http://fameable.com/eye-tracking-of-google-search-results/2299/

Teiseks võiks graafikuna ja valgussignaaliga ekraanile ilmuda teade sellest, kui õpilaste energiatase loengus langeb.

Allikas: https://www.quora.com/Why-do-we-feel-sleepy-during-lectures-1

Kõiki tegevuste aluseks on keha füsiloloogilisi reaktsioone edastavate andurite olemasolu igal õppuril ning õppejõu huvi ja oskused sellise tagasiside tulemusena tõsta oma loengute kvaliteeti ja hoida õpilaste huvi üleval terve loengu ulatuses. Pole vist päris nutiseadme näide aga võiks olla nutikas lahendus küll 🙂

Samas… ei saa selle seadmega vist kindlaks teha, kas üliõpilase huvi ning sellest lähtuvad füsioloogilised reaktsioonid (keha temp tõus jms) ja andurite poolt edastatud info on sihitud lektori esinemisele ja tema loengu sisule. Karta on, et samal viisil tuleb õppejõu ekraanile huvitatavus, kui tegelikkuses tegeleb üliõpilane ülikoolis levinud teesklemisega: Ma “konspekteerin” ja olev väga huvitatud… FBst…

Kas oled kunagi istunud loengus viimases pingis? Mina olen… korduvalt…

Tänan tähelepanu eest!