Õpikeskkonnad – grupitöö ülevaade

Annan siin blogipostituses ülevaate grupitööst. Grupitöö aluseks õppejõu suunised ja loeng: 4. 1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad

Meie grupitöö teemaks on digitaalne meelelahutuslik õpimäng HappyCat, mille fookuseks on kass ja tema vajaduste arukas rahuldamine. Siin siis blogipostitus ka õpikeskkonna paberprototüübi tegemise protsessist, meeskonnaliikmete rollidest ja saadud tulemustest. 

HappyCat

Probleemi kirjeldus: toakassid kannatavad igapäevaselt. Nende elutingimused siseruumides on täiesti erinevad loomupärastest. Üle 50% on ülekaalulised, kõik nad on varjatud stressis. Kassiomanikud on 100% vastutavad kassi õnne ja tervise eest! Happycat aitab mängijal mõista kasside vajadusi ja õppida kassi eest õigesti hoolitsema

Sihtgrupi analüüs (persoonad): meie esmaseks sihtrühmaks on algklasside lapsed (1.-4. klass) ja nendega seotud täiskasvanud. Persoonad ja HappyCat mängu loomise põhjuse ja struktuuri kirjeldasime ära slaidiesitlusena, mida näeb siit: happy-cat-tutvustus-ja-sihtgrupp

Vahendite võrdlus ja valik:

õpikeskkonna funktsionaalsuse teostamiseks tegime erinevate tarkvararakenduste võrdluse ja valiku vastavalt võrdluse tulemustele.

Mänuplatvormi valikuteks olid peamised platformid – Android, IOS või Windows. Esmaseks valikuks sai Android põhjusega, et sellele on arendusvahendid vabalt kättesaadavad ja me kasutame ka ise Androide. Edaspidi on plaanis teha mäng ka teistele platformidele. Lisatud 2016 aasta kasutatavuse statistika:

Statistika

Allikas: http://www.idc.com/prodserv/smartphone-os-market-share.jsp

Koduleht on tehtud WordPress.com vabavaralise veebisaidi valmistamise tarkvara platformil, kuna WordPress on hetkel suurim  ja mugavaim. Joomla on tänaseks oma keerukate arenduste – kõigile kõik – tulemusena tagaplaanile jäänud. WordPressi kasutame ka TLÜ õppetööga seotud blogimisel, seega ei tea sellega nullist tutvuma hakkama vaid meil on olemas eelnev kogemus.

Õpikeskkonna skeem. Õpikeskkonnaks on meil omavahel integreeritud kodulehekülg HappyCat, mis sisaldab kassi eest hoolitsemiseks igakülgset harivat infot, seda toetav digitaalne õpimäng ja marketingikanaline töötav Facebooki lehekülg.

Kodulehel on arendavad artiklid, mis aitavad mängijatel mõista, miks üks või teine valik, mille nad mängides kassi vajaduste rahuldamiseks teevad, on õige, neutraalne või hea. Vastuste lehelkülg on siin: HappyCat answers.

Lisaks saab kodulehelt info HappyCat mängu kohta – mis mänguga on tegemist, kellele ja milleks see mõeldud on.

Kodulehe sisu tootmisel soovime kasutada erinevaid õpikeskkondasid teabe edastamiseks võimalikult toredal, lõbusal ja interaktiivsel moel. Näiteks kasutame õpikeskkonda kahoot. Osa sisu toodame 2017 kevadel magistriõppe raames.

happycat-opikeskkonna-skeem

Facebook – HappyCat FB leht + olemasolevad temaatilised FB lehed. Miks? Populaarne sotsiaalmeedia kanal

Youtube – HappyCat FB kanal + olemasolevatele temaatilistele videodele viitamine. Miks? Populaarne, lihtsalt ligipääsetav, turvaline, aktiivselt kasutatav, võimalus luua oma kanal ja teha ristturundust

Erinevad veebilehed – olemasolevatele infoallikatele viitamine. Miks? Olemas massiliselt temaatilisi kodulehti + võimalik müüa reklaami, teha ristturundust

Kahoot – temaatilised viktoriinid, testid mängulisel moel. Miks? Vabavara, lihtne ja atraktiivne, laialt sihtgrupi hulgas kasutatav

HappyCat digitaalne õpimäng – tekitab huvi teema vastu, atraktiivne ja suunab mängijaid kodulehele. Koduleht omakorda suunab mängima, FB-sse ja teistesse kanalitesse.

Plaanis on liita veebipood ja maksevõimalused, et brandi tooteid müüma hakata. Hetkel ei ole veel teinud saadaolevate keskkondade analüüsi ega otsustanud, millised valikud teha. Mäng on tasuta.

Õpikeskkonna prototüübi tegemise protsessi kirjeldus: õpikeskkonna paberprototüübi tegemisel valisime selle osa, mis on tänaseks kõige enam läbi mõeldud – digitaalse õpimängu HappyCat. Esmalt vaatasime õppejõu poolt viidatud kaasõppijate tööd ja vastavat meie poolt väljatöötud HappyCat mängu struktuurile, tegime paberprototüübi. Siin siis blogipostitus selle õpikeskkonna paberprototüübi tegemise protsessist, meeskonnaliikmete rollidest ja saadud tulemustest.

Meeskonnatöö rollid:

  • eestvedaja – Katrin
  • tehniline ekspert – Anne
  • õpidisainerid – Anne, Katrin, Erki
  • kujundaja – Erki, Katrin, Anne
  • Kunstnik – Erki
  • analüütik – Anne
  • dokumenteerija – Katrin

Esmalt vaatasime üle HappyCat mängu struktuuri, mis meil Exceli tabelis erinevate levelite kaupa on kirjeldatud ja proovisime paberil pastakaga skemaatiliselt visandada mängu ekraanil toimuvat.

happycat-teamwork

Põhimõtteliselt on lihtsustatud kujul tegemist järgmise protsessiga: suures plaanis on ekraanil kass ehk siis Hr või Pr HC. Kassil on vajadus, mida ta teatud viisil väljendab => seejärel ilmuvad ekraanile valikud – söök, jook, mängimine, kallistamine, õues jalutamine, liivakasti kasutamine või puhkamine => mängija teeb valiku, näiteks õue minek => kass reageerib valikule – kui see oli õige, siis on kass õnneliku näoga, kui neutraalne, siis on kass neutraalse näoga ja kui valik oli vale, siis kurva näoga. Kui on mängija valis kas neutraalse või vale valiku, siis ilmuvad ekraanile uuesti nupud valikutega => mängija teeb valiku => kass reageerib. Kui valik on taas kord vale, siis kass pöörab selja, kui õige, näiteks toit ja kass soovib süüa, siis ilmuvad ekraani alla 3 valikut – kuivtoit, purgitoit ja toortoit, millest tuleb taas kord valida õige. Mängus on kolm taset, mis lähevad mängu arenedes keerulisemaks. Iga taseme läbimisel saab mängija preemia.

happycat-teamwork-1Lõikasime paberist välja telefoni kuju, siis kassid erinevates poosides ja nupud, millega visuaalselt mängima ja katsetama hakata.

Algselt olime plaaninud, et mängu olulised nupud kuvatakse ekraanile kassi ronimispuu abil. Tegevuse nupud ronimispuule ja siis kui sealt on mängija teinud valiku, siis ilmuvad ekraani alla kolm alamvalikut.

Katsetamise käigus selgus, et ronimispuu idee, kuigi see tundus algselt suurepärane, siiski ei tööta ja hakkasime katsetama uut mõtet – ronimispuu asendamine lõngakeradega.

paperprotyping_HappyCat
paperprotyping_Happy_Cat

Oluline on nii visuaalse pildi, tehniliste võimaluste kui ka kasutajamugavuse õige kombinatsiooni leidmine.

paperprotyping_HappyCat-hc-paperprotyping_cats

Uued katsetused toimusid juba lõngakeradega. Lisaks vaatasime üle ka logo ja katsetasime, millisel kujul võiks see kõige parem jääda.

hc-paperprotyping_logo

happycat-eats-angrybird

4. 1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad

Antud blogipostituse aluseks on aines IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja –võrgustikud lektori poolt antud ülesanne.

1.  Artikli sisu kommentaar

Sain inspiratsiooni lektor Kai Pata loengust, kus tuli jutuks asjaolu, et digimaailmas kauem tegutsenud teaduritest on paljud digivahendite kasutamise soodustamise vastu ja väitis, et olemas digipessimistid ja digioptimistid. Lootsin leida nutiseadmete õppetöös kasutamist tulevikusuundi käsitlevat infot Õpetajate lehes pealkirja all “Poolt ja vastu: kas koolis tuleks nutiseadmete kasutamine keelata?“.

Paraku sisaldas smobla-keelatudee vaid ühte poolt ja teist vastu seisukohta.

Siinkohal Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste dotsendi Tiiu Kuurme selge postulaat: “Ma olen selle poolt, et nutiseadmete kasutamine loengutes ja tundides keelata!

Siiski sisu sellel artiklil puudus, seega pidin otsima midagi muud, mida siin käsitleda.

Usun, et nii mulle kui minu kursusekaaslastele võiks olla oluline 4. loengu lisamaterjalina õppejõu poolt välja toodud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (PDF), milles üheks viiest strateegilisest eesmärgist on personaalsete digiseadmete kasutamisele tuginev digipööre. Siiski muudan ma teemat õpikeskkondade arengusuundadelt võttes suuna partnerhinnangu arengusuunale.

Loengus mainitud konverentsi ICWL 2016 aktuaalsetest teemadest paelus mind teema partnerhinnang. Mis see on? Kuidas see toimib? Milleks see hea on? Millised on kitsaskohad? Ja millised on tuleviku arengusuunad? 

Just nimelt nende küsimuste tekkides palusin õppejõult temaatilisi artikleid ja otsisin nendest vastuseid, mida antud blogipostuses lugejatega jagan.

Partnerhinnangul on pikk ajalugu ja kuigi tehniliste vahendite kasutamine selles tegevuses ei ole uudne, teostatakse suur osa hindamisi siiki käsitsi. Uuriti suhet online partnerhindamise ülesande ja eduka kursuse läbimise vahel ja leiti, et õpilastel, kes ei osalenud või osalesid vähesel määral vabatahtlikus partneri hindamise ülesandes, said väga madalad kursuse läbimise tulemulemused võrreldes nendega, kes hindamisel aktiivselt osalesid.

Partnerhinnang mõjutab positiivselt õpitulemusi!

Selle avastuse valguses arutletakse artiklis “Exploring the Role of Online Peer-Assessment as a Tool of Early Intervention.” teemal, kas elektrooniline partnerhindamine võiks olla vahend varajaseks sekkumiseks ja milliseid teisi eeliseid sellel on.

Artiklist “Towards Personalization of Peer Review in Learning Programming” võib lugeda, et enamus kõrgharidust andvates asutuses on endiselt keskmes õpetaja, kelle ülesandeks on üliõpilasteni tuua uue reaalse maailma ülesanded, kuigi näiteks programmeerimiskursusel peaks üliõpilased kasutama enese arusaamist ja põhjendusi saadud ülesannete lahendamisel. Viimasest lähtub, et üliõpilastel on raske õppida vaid õpetajalt. Läbi vastastikkuse partnerhinnangu protsessi võiks koostöös õppimine (Collaborative learning) selle probleemi lahendada. Teineteise töid vaadeldes võivad üliõpilased saada ideid ja tehnikaid programmeerimisülesannete lahendamiseks.

Analoogilisele protsessile nii vaatlemise kui ka hindamise seisukohat suunavad TLÜ mitmed õppejõud ka oma üliõpilasi – esmalt on üheks ülesandeks reflekteerida loengut oma blogis või kirjutada blogipostitus artiklite vm õppetöö teemal, siis suunatakse kodutöös üliõpilast teiste üliõpilaste tööd kommenteerima. Kuna enamus blogipostitused on avalikud, siis veel aastaid hiljem võib veebist leida eelmiste aastate lõpetajate koolitöid, mis aitavad tihti leida lahendusi oma koduse ülesande lahendamiseks, kuid samas jääb nii mõndagi lugedes mulje, et on kasutatud lihtsalt õppejõu väljendeid ja kirjutatud tunni konspekti asja olemusse süüvimata.

Partnerhinnang vähendab lektorite töökoormust ja tõstab õppimise tulemuslikkust!

Artiklist “Embedding Interuniversity Peer Review in Virtual Learning Groups A Research-based Learning Scenario” võib lugeda erinevaid katsetusi ja mudeleid, mida kasutati kolme Austria ja Saksa ülikooli üliõpilaste virtuaalsetes õpigruppides, kelle ülesandeks oli kollektiivselt arendada uurimisprotsessi, mis puudutas digitaalse suhtluse eetilisi teemasid.

Artikli sissejuhatuses tuuakse välja asjaolu, et juhul, kui on tegemist näost-näkku kohtuvate õppurite ja homogeensete õpigruppidega, siis ei ole virtuaalne koostöö nii oluline, kui olukorras, kus tegemist on koolidevaheliste, tihti enamasti erinevaid tööalasteid kogemusi omavate ja õppimise ajal töötavate mittehomogeensete gruppidega.

Artiklis tuuakse välja mõiste topelt pime-partnerhindamine (double-blind peer reviewing). Uurimispõhine õppimine, mida selles koostöös kasutati, baseerub John Dewey filosoofial, kes uskus, et inimesed õpivad uudishimust ja õppimine ja uurimine toetavad seda tegevust.

Partnerhinnangu andmiseks töötati õpigruppide jaoks välja erinevad mudelid. Näiteks pandi kokku Kolbi kogemusõppe tsükkel küsitlusõppe mudeli tüüpilise uurimuste tsükliga, mille põhjal käis töö.
KOlb

Varjatud partnerhinnangu tarbeks tehti järgnev protsess:

Partnerhinnag

Õpigrupid sutlesid erineavte kanalite vahenduseks, milleks oli Moodle, Skype, Google Drive jt. Kõik 12 gruppi hindasid õppeprotsessi ajal toimunud partnerhinnangu väga kasulikuks ja kolleegide poolt antud tagasiside väärtuslikuks sisendiks oma töödele. Teiste tööde retsentseerimine andis palju juurde osalejate isiklikule teadmisele ja toetas õppimist.

Ka selles artiklis toodi välja eelkõige partnerhinnangu positiivsed pooled.

Partnerhinnang gümnaasiumis 
Rääkides vahepõikena partnerhinnangust gümnaasiumis toon siinkohal ära selgitava video, kus õpilased ise ja nende õpetajad räägivad, miks on partneri hindamine hea ja mil määral on see tõstnud nii motivatsiooni kui keskmist hinnet. Videos räägitakse vaid partnerhinnagu plussidest ja sellest, kuidas tagasiside oleks heatahtlik, mõtestatud ja tulemuslik. Õpetaja roll on klassis ringi liikuda ja juhendada tagaisisde andmist sellisel mole, et see oleks kvaliteetne ja tagasiside saaja saaks selle alusel areneda ja oma tööd paremaks muuta. Õpilased järgivad partneri hindamisel tagasiside redelit (Ladder of Feedback): 

  1. Selgitavad küsimused nagu näiteks, “Kas ma loen seda korrektselt?” …
  2. Hindavad kommentaarid: “See, mis minu arust väga hästi töötab, on…”
  3. Hoolivad kommentaarid: “Ma olen mures selle pärast, et…”
  4. Soovitused töö üle vaatamiseks: “Võibolla see osa toimiks paremini, kui sa…”

Video: Peer Assessment: Reflections from Students and Teachers. https://www.youtube.com/watch?v=DqWCJZH8ziQ

Väga hea, lühida ja kokkuvõtliku ülevaate andis partnerhinnangu teemal konverentsil ICWL 2016 toimunud workshopi üleskutse PRASAE 2016.

Kaaslaste teadmiste kasutamist ja nende tagasiside hariduses annab palju eeliseid: õppijad võrdlevad oma teadmisi teiste omadega, õpivad end väljendama ja väitlema oma seisukohti väljendades. Paljudel juhtudel om õppijatel kergem nõustuda tagasisidega, mille on nad saanud oma kaaslaselt, mitte õpetajalt. (Sama tähelepanek toodi välja ka eelpool olevas videos). Just seetõttu peetakse partneri jälgimist (peer review), parnerhinnagut (peer assessment) ja partneri juhendamist/ tuutorlust (peer tutoring) õppijatele kasulikuks ja sotsiaalse õppimise stimuleerijaks õpilaste gruppides.

Enese hindamine aga teisest küljest julgustab tagasisidestamist ja panustab näiteks sellistesse võtmekompetentsidesse nagu täpne enesehindamine ja töökorraldus.

Nende strateegiate olulisus on viimasel ajal eriti kiirelt tõusnud seoses just virtuaalsete õpikeskkondadega (VLEs, veebi- või mobiilipõhiste), ja veelgi hiljutisema aruka õppimise keskkonna (SLEs) ja hulgaliste avatud online kursuste (MOOCs) tõttu, kus juhendajate (instructors) osalus ja kättesaadavus on pea olematu ning enesehinnag ja partnerhinnang võivad osutuda ainsateks kättesaadavateks võimalusteks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et partnerhinnangu positiivset mõju on tõestatud viimaste aastate jooksul erinevate katsetustega ja on suhteliselt tõenäoline, et selle postiivsetest tulemustest lähtuvalt tõuseb kasutatavus läbitulevikus veelgi.

Kasutatud kirjandus:

  1. Exploring the Role of Online Peer-Assessment as a Tool of Early Intervention. Michael Mogessie Ashenafi, Marco Ronchetti, and Giuseppe Riccardi. Department of Information Engineering and Computer Science, University of Trento, Trento, Italy
  2. Towards Personalization of Peer Review in Learning Programming. Joseph Sunday, Ghislain Maurice Norbert Isabwe, Muhammad Usman. Ali and Renee Patrizia Schulz. University of Agder
  3. Embedding Interuniversity Peer Review in Virtual Learning Groups. A Research-based Learning Scenario. Michael A. Herzog, Elisabeth Katzlinger, Martin Stabauer.

2. Minu praegu õppetöös/ personaalses õppimises kasutatavad mobiilseadmed

Kasutan kõige lihtsamat Smart-telefoni selleks, et lugeda kiireid meile, vaadata kalendrit, suhelda programmides WhatsAPP, FaceBook ja Skype. Mobiili vahendusel kontrollin ka TLÜ ÕIS2-st tunniplaani ja kuulan/vaatan vahel videosid (TED konverentsid jms).

Kasutan telefoni näiteks õpikeskkondade digitaalse sisu tootmisel – telefoniga on mugav pildistada ja filmida. Kuigi mul on telefonis ka näiteks foto töötlemise võimalused, eelistan mulle olulisi ja keerulisemaid tegevusi teha alati arvutis.

Mobiilil mul laserpointerit jt peenemaid funktsioone ei ole.

3. Siin aga ühe võimaliku nutirakenduse idee tutvustus nutiseadmete kasutamiseks mind huvitavas õppimise kontekstis – olen sellest huvitatud kui lektor ja kui osaleja 🙂 

Näiteks õppejõul võiks olla laual selline ekraan, kuhu ilmub graafik õpilaste huvi kohta loengus – kas õpilased jälgivad õpetajat ja tema poolt viidatud infot kas siis seinal või arvutites, kui suur osa õpilastest on huvitatud ja tegeleb aktiivselt õppetööga, milline % tegeleb teiste asjadega.

Ekraan peaks olema piisavalt suur, et õpetaja ei peaks seda vaatama vaid näeks tulemust kiiresti sellelt silmi üle libistades.

Aeg-ajalt võiksid vahelduda kaks pilti. Esimene, mis näitab ruumis klassi osade aktiivsust laikudena. Kiire pilguheit annab teada, millises ruumi osas on huvi, kus huvi on vähene.

screen-shot-2016-11-06-at-16-47-26

Allikas:http://fameable.com/eye-tracking-of-google-search-results/2299/

Teiseks võiks graafikuna ja valgussignaaliga ekraanile ilmuda teade sellest, kui õpilaste energiatase loengus langeb.

screen-shot-2016-11-06-at-16-45-57

Allikas: https://www.quora.com/Why-do-we-feel-sleepy-during-lectures-1

Kõiki tegevuste aluseks on keha füsiloloogilisi reaktsioone edastavate andurite olemasolu igal õppuril ning õppejõu huvi ja oskused sellise tagasiside tulemusena tõsta oma loengute kvaliteeti ja hoida õpilaste huvi üleval terve loengu ulatuses. Pole vist päris nutiseadme näide aga võiks olla nutikas lahendus küll 🙂

Samas… ei saa selle seadmega vist kindlaks teha, kas üliõpilase huvi ning sellest lähtuvad füsioloogilised reaktsioonid (keha temp tõus jms) ja andurite poolt edastatud info on sihitud lektori esinemisele ja tema loengu sisule. Karta on, et samal viisil tuleb õppejõu ekraanile huvitatavus, kui tegelikkuses tegeleb üliõpilane ülikoolis levinud teesklemisega: Ma “konspekteerin” ja olev väga huvitatud… FBst…

Kas oled kunagi istunud loengus viimases pingis? Mina olen… korduvalt…

Tänan tähelepanu eest!

3. Hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed õpikeskkonnad

Mõtlesin, kuidas kõige paremini visualiseerida oma personaalset õpikeskkonda ja otsustasin teha seda hästi lihtsal moel. Oktoobris 2016 näeb õpikeskkond välja selline nagu joonisel. Õpikeskkond muutub ajas.
Katrin Aedma PLE õpikeskkonnad

Teema teoreetilises osas refereerin õppejõu poolt viidatud artiklit Downes, S. (2005, oktoober). E-learning 2.0. eLearn Magazine. Loetud aadressil http://elearnmag.acm.org/featured.cfm?aid=1104968

Artikkel annab ülevaate e-õppe arengust ja trendidest. Oli tõsiselt huvitav ja hariv lugemine, millele sooviks pühendada enam aega, kui see hetkel võimalik on.

Huvitav oli asjaolu, et ma ei olnud mõtelnud igapäevaselt toimuvale arengule maailmas sellest vaatevinklist, kuidas elu liikumine inernetti on tegelikkuses mõjutanud inimkonna arengut ja igapäevaseid tegemisi.

Hea oli tõdeda, et E-õpe 2.0 arvestab erinevalt siiani levinud tradistioonilisele e-õppele, uuenendud õpikäsitlust.

E-õpe on olnud kümmekond aastat vaateväljas olles mitmete äriplaanide ja teenuste keskmes. Palju on räägitud selle kasulikkusest, kuid tõhusus vajab veel tõestamist.

E-õpe täna
E-õpe toimib praegu eelkõige on-line kursuste kujul ja domineerib süsteem, mis korraldab ja annab online-kursused – Learning Management System (LMS). Õpe toimub täpselt sellisel viisil nagu see toimus enne e-õppe kasutusele võtmist, lihtsalt vanad tradistioonilised õppemeetodid on viidud klassiruumist internetti. Endiselt on tegemist õpinguprogrammiga, mis tuleb läbida juhendaja poolt ette antud tempos.

E-õppe trendid

E-õpe on muutumas ja areneb edasi, seoses erinevate teguritega.
Interneti kasutajad ehk “digitaalse põliselanikud” on leidnud uusi lähenemisi interneti kasutamisel töötamiseks, õppimiseka ja mängimiseks. Kõikvõimalikku infot nii pildilisel kui tekstilisel kujul neelatakse mitmest allikast meeletu kiirusega ja samal ajal suheldakse sõpradega, luuakse omapoolseid materjale ja laetakse alla muusikat, filme jm infot. Inimesed saavad enam infot kaassuhtlejatelt kui kaupmeestelt, ostjad on nõudlikumad jne. Uue põlvkonna netikasutamise viisi kirjeldab väga hästi 95. väitega dokument mille leiab siit: The Cluetrain Manifesto
The Cluetrain Manifesto

Edukas on õpilasekeskne õppimine, kus õppija autonoomsus on suurem ja rõhk on aktiivõppel – suhtlemine ja osalemine mängivad võtmerolli ja on muutunud õpetaja ja õpilase rollid. Olulised on spetsialiseerunud kogukondade omavaheliste suhete loomine ja tegevuste mõtestamine.

Arusaamine info kasutamisest on muutunud, tekkinud on palju tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara, võimalik on ligi pääseda nii akadeemilisele kui muule kirjandusele jne. Failide allalaadist ei võeta enam kui kuritegevust vaid saadakse aru, et info on jagamiseks, mistõttu on tekkinud palju tasuta info jagamise võimalusi.

Hetke olukorda kirjeldadakse kui “avatud ühiskonda” ja tõstatakse küsimusi, mille näitena on siinkohal hea välja tuua küsimused, mida Rob Paterson tõstatas oma populaarses online essees: “Kas kaubanduskeskused on igavesed? Kas me vajame vabrikulaadseid ülikoole, et õppida? Kas meie tervis sõltub arstidest? Kas see, mida me telerist näeme, on uudised?

Need struktuurid, mis iseloomustavad elu enne interneti on lagunenud, enam ei vajata vahendajaid. Tarbijad ostavad otse tootjatelt – suhtekorraldajad, ajakirjanikud ja professorid, ei ole enam olulised. Passiivne on muutunud aktiivseks ja ainus, mida uus Interneti kasutaja ei saa teha, on hääletada, kuid see on ainult sellepärast, et hääl ei ole oluline, kui me ise ennast ja oma tegevusi reguleerime.

E-õpe

 

 

 

 

 

 

Autor: Terje Väljataga. 2007, allikas: videokursuse kokkuvõte

E-õpe 2.0

E-õppes on sotsiaalse võrgustiku lähimaks analoogiks ühine praktika, kus jagatakse õpikeskkonda, selleks, et seal koos luua, õppida ja areneda.

E-learning 2.0 kasutab Web 2.0 tehnoloogia võimalusi. Seda iseloomustab suurem autonoomsus, suhtlemise märgatavalt suurem roll õppeprotsessis, aktiivne osalemine ning kogukondade ja sotsiaalsete võrgustike loomine õppe-eesmärkidel. E-õpe 2.0 on järkjärguline taandumine tsentraliseeritusest ja hierarhiatest liikudes jagatud teadmiste, interaktiivsete kogukondade ja personaalsete õpivõrgustike loomise suunas, kirjutab Yauheniya Trafimava referaadis teemal, milliseid tehnoloogijaid e-õppes kasutatakse ja mida saab tudeng, kasutades e-Õpe 2.0 võrreldes varemate tehnoloogijatega.

Trendidest rääkides lisaksin selle blogipostituse lõppu lõigu Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor A. Willemsi artiklist: “Igasugused „2.0” vahendid ei ole sugugi veel viimased silmapiiril terendavad asjad – ka vahendid märgendiga  „3.0” on juba kohal. Veeb 3.0 oma semantiliste tööriistadega, mis „saavad aru” sõnade tähendusest, on tekitanud palju vastukajasid. Mitmed arvavad, et iga uut tehnoloogiat ei tuleks kuulutada vahendite uueks põlvkonnaks, sest vahendeid ja uusi tehnoloogiaid tekib kogu aeg. Mõned saavad populaarseks ja jäävad kauaks kasutusse, teised tekitavad vaid pinnavirvenduse ja mõne aasta pärast ei mäleta neid keegi. Ja raske on ennustada, mis mingi uue vahendiga mõne aasta pärast juhtub – ei osanud ju keegi ka veebi idee kõikevõitvust tema algaastail ette näha. On hoopis tehtud ettepanek, tähistada nende x.0 märkidega aastakümneid. Et siis 90-ndad olid veebi ja e-õppe generatsioon 1.0, praegune aastakümme 2.0 ja järgmine olgu siis 3.0. Kaob vajadus igal aastal uut x.0 lainet välja kuulutada.”

Ülesanne: hajutatud õpikeskkonnad

Kasutatud lisakirjandus:

2. Õpihaldussüsteemid

Valisin diskuteerida teemal õpihaldussüsteemid – mis need on, mis need ei ole ja milleks need peaksid saama võttes aluseks artikli “An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become?” TechTrends, 51(2), 28–34.) http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y, Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007).

Artikli autorid toovad välja asjaolu, et õpihaldussüsteemide nimetusi aetakse pahatihti segamini ja sellele tuleks tähelepanu pöörata. Juba ajalooliselt kasutatakse süsteemide erinevaid nimetusi. Autorid toovad näiteks Parr & Fund terminid:
CBI – arvutipõhised juhendid (Learning Management System)
CAI – arvuti poolt juhendatud juhendid (computer-assisted instruction)
CAL – arvuti poolt juhedatud õppimine (computer-assisted learning)

Mis LMS ei ole ja mis ta on? lms

Allikas: http://www.monarchmedia.com/expertise/solutions-lms-development-customization/

LMS (Learning Management System) on raamistik, kus juhitakse õpiprotsessi kõiki aspekte. See on infrastruktuur, mis pakub ja haldab juhendmaterjalide sisu, tuvastab ja hindab individuaalset ja organisatsioonilist õppimist või hariduselu, jälgib edusamme eesmärkide saavutamiseks ning kogub ja esitab andmed kogu organisatsiooni õppeprotsessi järelevalve teostamiseks. (Szabo & Flesher, 2002)

Samas kasutatakse autorite väitel terminit LMS tänapäeval erinevate arvutirakenduste kirjeldamiseks. Sellega ei saa nad nõustuda.

Autorite arvates on LMS ja teiste arvutiõppe terminite erinevuse mõistmiseks oluline aru saada LMSi süstemaatilisest olemusest – LMS ehk õpihaldussüsteem hõlmab nii LCMS kui ka selle alla kuuluva CMZ-i.

LMS – õpihaldusüsteem (Learning Management System)
CMS – kursuste haldamise süsteem (Course Management System)
LCMS – õppesisu haldamise süsteem (Learning Content Management System)
Artikli autorite väitel aetakse tihti need kolm terminit segamini, kuigi need on sisuliselt täiesti erinevad.
Ehk on huvitav siikohal lugejal tutvuda ka uuringuga, kus vaadeldi LMSi kasutust organisatsioonides ja vastupidiselt Androidi tavapärasele aktiivsele kasutusele, leiti, et LMSi sisenemiseks Androidi (telefoni) kasutatakse vähe: LMS uuring
lms-impact-lms-on-training-new-new
Õppesisu juhtimise süsteem LCMS
Autorid pööravad tähelepanu, et mitmetes allikates peetakse LMSi edasiarenduseks LCMS-i (Learning Content Management Systems), kuid ka need kaks asja ei ole üks ja sama. Neil on erinev sisu.
LCMS käsitleb sisu loomise väljakutseid, korduvkasutamist, haldamist ja sisuteenuseid.
LMS on aga suunatud organisatsioonile ja õppijale kaardistades organisatsiooni õpitegevusi, juhtides õppijate ja õpitegevuste logistikat.

LCMS ja LMS fookus on erinev, kuid nad täiendavad teineteist hästi. Vt lisatud joonist.

lms-and-lcmsAllikas: http://www.slideshare.net/tinech/lms-and-lcms-presentation

LCMS võimaldab luua ja kohale toimetada õppeobjekte LO (learning objects) sel ajal kui LMS juhib õppimise terviklikku protsessi kaasates sellesse LCMS-i (Greenberg, 2002).

Milliseks peaks LMS kujunema?

LMSi nõrkuseks peetakse eelkõige tema limiteeritust ja seda, et ta ei ole õppijakeskne – süsteem on see, mis kontrollib õppija, õpetaja ja keskkonna vahelist suhtlemist.

Aurotid toovad artiklis välja LMSi arenguvajadused/ võimalused:

  • LMS peaks olema rohkem õppijakeskne, paindlik ja baseeruma enam konstruktivistlikult õpikäsitlusel;
  • LMS peaks laienema väljaspoole kooli ehk siis õppekeskkond ei peaks olema enam ainult klassis vaid ka kodus, et ka vanemad saaksid vajadusel kaasatud olla;
  • Keskonnas peaks toimuma parem õppijate edusammude hindamine;
  • Süsteemid peaksid olema sujuvamalt integeeritud;
  • Kaasata õpetajaid jt LMS arendamisesse arvestades kuluefektiivsusega ja tagades praegu koolides olemasolevate vahendite parema ära kasutamise.

Praktika: Õpihaldussüsteemidest kommenteerin keskkonda LePlanner.net, kus olen loonud mitu kursust. Kindlasti ei kasutaks ma seda keskkonda juhul, kui ma ei peaks seda loengus tegema.

Minu jaoks on keskkond visuaalselt ebaselge. Kasutajana ootan näiteks ajaliini, mis liigub ülalt alla. Vasemalt paremale kipub kursus pikaks venima ja ei ole arvuti ekraanil ühe korraga haaratav. haaratavust parandaks ka MindMapi põhine, visuaalset mõtlemist toetav liikumine paremast ülemisest nurgast alla ka siis ringiga alt paremalt edasi vasema alumise nurga juurest üles (vt Curio).

Kiri peaks olema Leplanneris suurem. Kuna kuskilt jäi silma ülesanne visualiseerida personaalne õpikeskkond, siis lisan selle hetkel siia ja pärast tõstan sinna, kus ta olema peaks 🙂

Link LePlanneri kursustele: Meilietiketi ABC

 

Ülesande kirjeldus:
https://opikeskkonnad.wordpress.com/2016/09/26/teise-teema-kodutoo-opihaldussusteemid/

Katrin Aedma õpileping 2016

Kursusel “IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud” soovin tutvuda erinevate õpikeskkondade ja –võrgustikega, õppida neid analüüsima, looma, haldama ja kasutama. Osalen aines, kuna töötan välja efektiivset, lihtsat ja universaalset õpetamismetoodikat sega- ja multikultuursete täiskasvanud õppijate õpetamiseks (STTT – Simple Tool To Teach) ning vajan kõikvõimalikku infot, mis toetab minu magistri- ja doktoritööd. Erilist huvi pakuvad õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted ja sotsiaalmeedia kaasamine.

Eesmärgid

  • Loodud on personaalne õpikeskkond;
  • Olemas selge arusaam olemasolevatest õpikeskkondadest ja -võrgustikest;
  • Olemas arusaam tulevikutrendidest;
  • Olemas vähemalt 1-2 ideed, mida kasutada STTT metoodika loomisel

Strateegiad

  • Koolitöös aktiivne osalemine;
  • Koolitööde tähtajaline esitamine;
  • Koolipoolsete võimalustega tutvumine ja nende kasutamine;
  • Erialase kirjanduse läbitöötamine;
  • Suhtlemine õppejõududega, fookuse seadmine;
  • Koolikaaslastega networkimine

Vahendid/ ressursid

  • Kõik keskkonnad, mida soovitatakse kasutada erinevates tundides (Õis, ASIO, TLÜ leht, Moodle, WordPress, Twitter, Classroom, Edufeeder, E-didaktktikum, Mendeley, i-Campus jt) ja neis leiduvad õppematerjalid;
  • Temaatiline õppekirjandus
  • Teemat valdavad õppejõud, koolikaaslased

Hindamine

  • Loodud on personaalne õpikeskkond, mis on õppejõu poolt heaks hinnatud;
  • Orienteerun olemasolevatest õpikeskkondadest ja -võrgustikest;
  • Olemas vähemalt 1-2 ideed, mida kasutada STTT metoodika loomisel;
  • Olen lugenud iga kodutöö puhul teiste õppurite postitusi individuaalsetes ajaveebides ja neist vähemalt 3-me reflekteerinud oma postitustega;
  • Iseseisvad tööd vastavad nõuetele

Reflektsioon

Kirjutan kursuse lõpus võttes aluseks antud õpilepingus toodud punktid, analüüsides ennast, tegevusi ja tulemusi.

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2016/09/12/esimene-kontakttund-ja-esimesed-tegevused/